Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Juhul kui teose on loonud mitu isikut ühiselt on tegemist ühisautorsuse (teos on jagamatu tervik) või kaasautorsusega (erinevate autorite osad on selgelt eristatavad). Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia ka kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse näiteks teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või teose internetis kõigile kättesaadavaks muutmist. Autoriõiguse kehtimiseks ei ole vaja lisada teosele mingit eraldi märget. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma.

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Isiklike õiguste hulka kuuluvad näiteks õigus teose puutumatusele (võimalus teha ise või lubada teistel teha teoses muudatusi), õigus teose avalikustamisele ja juba avaldatud teose täiendamisele. Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa loovutada ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Teise õiguste grupi moodustavad varalised õigused, mille hulka kuulub õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, avalikule esitusele, tõlkimisele, kohandamisele jne. Erinevalt isiklikest õigustest on võimalik varalisi õigusi loovutada, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor teose varalised õigused antud sageli õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad nii varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Seega sõltub iga õpetaja töölepingust, kellele kuuluvad õigused - kui õppematerjalide loomine kuulub otseste tööülesannete hulka, siis otsustab varaliste õiguste kasutamise tööandja, kui ei, siis õpetaja ise.

Õppematerjalide seisukohalt on oluline autoriõiguse seaduse § 19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. Üldjuhul tähendab seda, et tsiteeritud tekst tuleks oma õppematerjalis avaldada jutumärkides. Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Samuti on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Siia hulka kuuluvad avalikõiguslikud koolid ja ülikoolid. Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub näiteks kasutamine koolitunnis ja loengus. Probleemseks muutub illustratsiooni sisaldava õppematerjali või reprodutsiooni avaldamine internetis, sest siis on keeruline tagada, et materjali kasutatakse vaid hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Suletud õpikeskkonnas asuvat kursust, kuhu pääsevad ligi vaid kindla klassi õpilased, võib siiski vaadelda klassiruumi laiendusena. Teose tsiteerimisel, kasutamisel illustreeriva materjalina või reprodutseerimisel tuleb ära märkida autori nimi, teose pealkiri ja avaldamise allikas.

Tänapäevase autoriõiguse põhimõtted on pärit 19. sajandi lõpust (Berni konventsioon pärineb aastast 1886) ning ei arvesta tänapäevase olukorraga, kus arvutid ja internet on loonud igaühele lihtsad võimalused teoste kopeerimiseks, muutmiseks ja avaldamiseks.

Kujutame ette olukorda, kus õpetaja koostab järgmiseks päevaks esitlust ning tahab selles kasutada internetist leitud ingliskeelset joonist. Joonise juures polnud mingit eraldi litsentsi või märget autoriõigustele, seega tuleb eeldada, et joonist saab kasutada täpselt autoriõiguse seaduses lubatud viisil. Autoriõiguse seadus lubab illustratsioonide kasutamist hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Samas ei tohi õpetaja joonise juures olevaid ingliskeelseid tekste eesti keelde tõlkida, sest teose tõlkimine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning selleks on vaja autori nõusolekut. Samuti oleks problemaatiline sellise esitluse avaldamine internetis, sest hariduslikel eesmärkidel kasutamine piirdub üldjuhul klassiruumiga. Seega peaks õpetaja joonise autoriga ühendust võtma ning paluma luba joonise tõlkimiseks ning joonist sisaldava esitluse internetis avaldamiseks. Paraku võtab vastuse saamine enamasti rohkem aega kui üks õhtupoolik ning sageli on ka autori e-posti aadressi leidmine keeruline. Joonise autor oleks ilmselt õnnelik, kui keegi saab tema joonist kasutada, kuid traditsioonilise autoriõiguse piirangud muudavad selle keeruliseks.

Selliste olukordade lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine. Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka lisapiiranguid, näiteks ärilise kasutuse piirang.

Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid. Creative Commons puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga (sulgudes lühendid):

Litsentsi nimes olevad sõnad tähistavad piiranguid, mida teose kasutaja peab järgima:

Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida, levitada ja edasi anda. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate CC litsentsidega (need litsentsid, mille nimes ei sisaldu No Derivative Works piirang) õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada, panna kokku teiste sobiva litsentsiga teostega jne.

Joonis 1: Creative Commons kodulehekülg

Creative Commons litsentsidega materjalide lihtsaks äratundmiseks on sellised materjalid internetis alati tähistatud vastava ikooniga. Ikooni peale klõpsates suunatakse kasutaja leheküljele, kus on lühidalt lahti seletatud litsentsi üldpõhimõtted. Samalt leheküljelt pääseb ka litsentsi tervikteksti juurde. Lisaks sellele on Creative Commons litsentsiga materjalid varustatud koodiga, mis aitab otsingumootoritel selliseid materjale lihtsalt üles leida.

Kui esimene Creative Commons litsentside komplekt 2002. aastal avaldati, olid litsentsid seotud väga tihedalt USA õigusruumiga. Praeguseks on jõutud litsentside kolmanda versioonini ning litsentsid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja viidud vastavusse kohaliku autoriõiguse seadusega. Eestis tegeleb Creative Commons litsentside lokaliseerimisega e-Õppe Arenduskeskus. Eesti keelde tõlgitud ning kohaliku autoriõiguse seadusega kooskõlla viidud litsentsid avaldati novembris 2011. Eesti keeles kasutatakse järgmiseid litsentside nimetusi (sulgudes lühendid):

Põhjalikum info eestindatud Creative Commons litsentside kohta on Creative Commons Eesti kodulehel. Samas on ka voldik Eesti litsentside kohta ning raamat litsentside täistekstidega.

Erinevad Creative Commons litsentsid tagavad autorile paindlikkuse litsentsi valikul, kuid samas tuleb silmas pidada, et üldjuhul ei saa erineva litsentsiga materjale kokku panna. Õppematerjalide puhul on see probleem väga tõsine, sest enamus Creative Commons litsentsiga õppematerjale jaguneb kahe omavahel mitteühilduva litsentsi vahel — Attribution-Noncommercial-Share Alike ja Attribution-Share Alike litsents. Nagu litsentsi nimedest näha, seisneb nende erinevus selles, et üks litsents lubab ärilist kasutamist ja teine mitte.

Kasutajad valivad oma teosele sageli ärilise kasutuse piirangut sisaldava litsentsi lootes, et selline litsents aitab nende õigusi paremini kaitsta. Tegelikkuses võib selline litsents välistada hoopis mitmeid esmapilgul mõistlikke võimalusi teose taaskasutamiseks. Probleem seisneb selles, et ärilise ja mitteärilise kasutamise piir ei ole Creative Commons poolt piisavalt täpselt defineeritud. Kasutajate õigusi aitab hoopis kindlamalt kaitsta Share Alike piirang. See tähendab seda, et kui näiteks õpikukirjastus otsustab internetist leitud harjutust enda töövihikus kasutada, siis peab ta selle avaldama sama litsentsi alusel. Ilmselt ei lähe selline litsents, mis lubab kasutajatel kõikidel eesmärkidel töövihikut vabalt reprodutseerida, kokku kirjastuse ärihuvidega. Seetõttu on Creative Commons litsentside puhul võimalus anda erinevatele kasutajatele spetsiaalselt nende vajadustele vastavaid litsentse. Meie näite puhul kontakteeruks õpikukirjastus harjutuse autoriga, ning kokkulepitud tasu eest annaks autor selle harjutuse õpikukirjastusele koos ärilist kasutust keelava Attribution-Noncommercial-Share Alike litsentsiga või traditsioonilise autoriõiguse alusel kasutamiseks.

Creative Commons ei ole sugugi mitte ainuke avatud sisulitsents. Teistest avatud sisulitsentsidest on tuntuim GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU FDL), mis sarnaneb oma piirangute poolest Attribution-Share Alike litsentsiga.

Lisaks avatud sisulitsentsidele on olemas avalikku omandisse (ingl. k. Public Domain) kuuluvad teosed. Need on teosed, mille autori surmast on möödas 70 aastat või mille autor on loobunud kõigist isiklikest ja varalistest õigustest. Ameerika õigusruumis on võimalik autoritel loobuda ka isiklikest õigustest, kuid Eesti autoriõiguse seaduse järgi ei ole see võimalik. Muuhulgas kuuluvad avalikku omandisse USA riigiasutuste töötajate poolt tööülesannete käigus loodud teosed.

Järgnevalt tutvume olulisemate avatud sisulitsentsiga õppematerjalide ja meediafailide kogudega. Nendel leiduvate materjalide kasutamine võimaldab õppematerjalide koostamisel aega kokku hoida. Samas tuleb iga leitud materjali puhul pöörata tähelepanu sellele, millise litsentsiga see on avaldatud ning milliste materjalidega seda saab kokku panna. Olemasolevate materjalide litsentsid ongi põhiline argument, mille põhjal õpetaja valib, millise avatud sisulitsentsiga õppematerjale koostada.

Üheks olulisemaks avatud sisu koguks on Wikipedia. Selle peatüki kirjutamise hetkel on Vikipeedia ingliskeelses versioonis Wikipedias üle 3 757 000 artikli ning eestikeelses versioonis Vikipeedias üle 88 000 artikli. Vikipeedia artikleid saavad muuta ja täiendada kõik internetikasutajad. Vikipeedia kritiseerijad on tihti välja toonud selle, et selline avatud toimetamismudel ei saa tagada artiklite usaldusväärsust. Siiski tuleb tõdeda, et suuremate keelte puhul on õnnestunud Vikipeedia ümber koondada aktiivne autorite kogukond, kes hoiab tehtud muudatustel pilgu peal ning aitab seeläbi kaasa artiklite kvaliteedi tagamisele. Samuti on pikemate Vikipeedia artiklite all viited algallikatele, mille juurde uurimistööde tegevad õpilased peaksid edasi siirduma. Esialgu kasutas Vikipeedia GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi, kuid 2009 aastal otsustati võtta selle asemel kasutusele Creative Commons Attribution-Share Alike litsents.

Vikipeedia juurde kuulub mitmeid täiendavaid avatud sisu projekte. Üheks tuntumaks neist on Wikimedia Commons, mis sisaldab kõiki Vikipeedia artiklites kasutatud illustratsioone. Käesoleval hetkel on seal üle 11 266 000 pildi, heli- ja videoklipi. Wikimedia Commonsis avaldatud meediafailid on sageli topeltlitsentsiga — see tähendab seda et sama fail on avaldatud nii GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga kui mingi Creative Commons litsentsiga. Seega suur osa sealsetest illustratsioonidest kasulikud neile õpetajatele, kes kavatsevad enda loodud õppematerjale avaldada mingi Creative Commons litsentsi alusel.

Joonis 2: Wikimedia Commons kodulehekülg

Vikipeedia juurde kuulub ka õpikute koostamise kogukond Wikibooks ning selle eestikeelne versioon Vikiraamatukogu. Õppematerjalide ja veebipõhiste kursuste loomiseks on Wikiversity keskkond. Paraku ei ole need kogukonnad veel nii aktiivsed kui Vikipeedia entsüklopeedia, kuigi üht-teist õppematerjali koostamisel kasulikku on sealt inglise keeles võimalik leida. Nendes kogukondades loodud sisu on avaldatud samamoodi Creative Commons Attribution Share-Alike litsentsi alusel.

Avatud sisulitsentsiga õppematerjalide portaale on viimastel aastatel tekkinud terve hulk, mistõttu soovitud materjalide leidmine ei ole alati lihtne. Sellele probleemile püüab lahendust pakkuda OER Commons, mille kaudu on võimalik sirvida viiteid teistes portaalides avaldatud avatud sisulitsentsiga õppematerjalidele. Viited on jagatud teemade ja haridustasemete kaupa, samuti on võimalik kasutada otsingumootorit. Peale suure hulga ingliskeelsete õppematerjalide sisaldab OER Commons ka viiteid 200 eestikeelsele õppematerjalile. OER Commons kaudu leitavad materjalid on avaldatud erinevate litsentside alusel, täpne litsents on enamasti materjali kirjelduse juures. Portaaliga liitunud kasutajad saavad lisada uusi viiteid avatud õppematerjalidele ning portaali kaudu leitud materjale oma järjehoidjasse salvestada.

Mitmed avatud õppematerjalide projektid on algatatud ülikoolide poolt. Neist tuntuim on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi portaal MIT OpenCourseWare, kus on praegu täies mahus saadaval üle 1800 kursuse õppematerjalid. Enamasti sisaldavad need kursused kirjanduse loetelu, loengute jaotusmaterjale, harjutusi ja eksamiküsimusi. Mitmete kursuste juures on avaldatud ka loengute videosalvestused. Euroopast võib positiivse näitena välja tuua Suurbritannia Avatud Ülikooli portaali OpenLearn. Mõlemas portaalis olevad kursused on avaldatud Creative Commons Attribution-Noncommercial-ShareAlike litsentsi alusel.

Rice'i Ülikooli poolt on loodud Connexions portaal, kus kõik liitunud kasutajad saavad oma õppematerjale avaldada. Connexions pakub natuke konservatiivsemat lähenemist, kui Vikipeediaga seotud projektid. Nimelt toimub seal koostöö kinnistes gruppides, kuhu grupi looja saab teisi Connexions kasutajaid liikmeks kutsuda. Autoriõiguste poole pealt esindab Connexions väga avatud lähenemist — kõik õppematerjalid on avaldatud Creative Commons Attribution litsentsi alusel. See on kõige liberaalsem Creative Commons litsents, mille ainsaks tingimuseks on korrektne viitamine materjali autorile ja avaldamiskohale. See võimaldab Connexions materjalide põhjal koostatud õppematerjale avaldada ükskõik millise litsentsi alusel või üldse ilma avatud sisulitsentsita. Kokku on Connexions portaalis üle 19 000 õppematerjali, millest enamik on inglise keeles.

Suurimaks üldhariduskoolidele mõeldud digitaalsete õppematerjalide koguks Eestis on Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt hallatav Koolielu portaal, kus hetkel on üle 6700 digitaalse õppematerjali. Koolielu portaalis on igal autoril võimalik valida talle sobivad autoriõiguse tingimused, seetõttu pole sugugi mitte kõik õppematerjalid Creative Commons litsentside alusel.

Joonis 3: Koolielu õppevara sektsioon

Teiseks suuremaks eestikeelsete avatud õppematerjalide koguks on LeMill keskkond. See on veebipõhine kogukond õppematerjalide otsimiseks loomiseks ja jagamiseks. LeMill arendajate hulka kuulus ka Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus ning seetõttu on oluline osa LeMill kasutajatest ja materjalidest pärit Eestist. LeMill keskkonnas olev sisu on jagatud õppematerjalideks, pedagoogilisteks meetoditeks ja vahenditeks, mida saab õppetöös või õppematerjalide loomisel kasutada. Kõik õppematerjalid on teiste LeMill kasutajate poolt muudetavad ja täiendatavad. Kokku on LeMill keskkonnaga liitunud üle 21 000 õpetaja, kes on loonud üle 36 000 õppematerjali.

Joonis 4: LeMill kodulehekülg

Avatud sisulitsentsid annavad õpetajale võimaluse kasutada oma õppematerjali kokkupanekul osasid teiste õpetajate poolt loodud materjalidest, kui need on avaldatud sobiva litsentsi alusel. Seoses üleeuroopalise LRE portaali loomisega on kerkinud esile õppematerjalide "reisimise" teema. Üleeuroopaliste õppematerjalide kogude testkasutus on näidanud, et õppematerjalide "reisimisel" ühest maast teise võivad takistuseks saada mitte ainult keelelised erinevused, vaid ka erinev haridussüsteem, õpetamismeetodid ja sotsiaal-kultuuriline taust. Samas on positiivseid näiteid õppematerjalidest, mida taaskasutatakse teistes maades isegi juhul, kui keel pole arusaadav.

Üheks sisu tüübiks, mis suhteliselt hästi erinevate maade vahel reisib, on fotod, illustratsioonid ja meediafailid. Ülalpool mainisime juba Wikimedia Commonsit. Teiseks kohaks, kust õpetaja võib õppematerjali koostamisel vajalikke fotosid leida, on fotoportaal Flickr. Siinkohal on oluline tähele panna, et ainult osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on Creative Commons litsentsiga. Flickr kasutajad saavad ise valida, millise kuuest Creative Commons litsentsist nad oma fotole valivad. Hetkel on Flickr keskkonnas üle 181 miljoni avatud litsentsiga foto, mida on litsentsitüübi järgi võimalik otsida aadressil: http://www.flickr.com/creativecommons/.

Joonis 5: Flickr Creative Commons litsentsiga fotode otsigulehekülg

Siinkohal esitasime me vaid lühikese ülevaate olulisematest avatud õppematerjalide ja sisu kogudest internetis. Täpsema ülevaate Creative Commons litsentsi alusel avaldatud materjalide kogudest leiate aadressil http://wiki.creativecommons.org/Content_Curators. Avatud sisulitsentsiga materjale on võimalik otsida ka Google otsingumootori abil. Selleks tuleb Google avalehelt valida täpsem otsing ning seejärel määrata otsitavate materjalide kasutusõigused. Google’i otsingumootorit kasutab ka creativecommons.org lehel paiknev otsing.