Eesti riigiteenistujate palgaastmestiku näitel
Tegemist on võimalikult lihtsa ja läbipaistva palgasüsteemi tüübiga, mida selle pildilise kuju järgi saab nimetada „selgroo” või „termomeetriskaala” tüüpi palgasüsteemiks. Ametikohad on eelnevalt jagatud kindlatele astmetele ja igal astmel on kindel palgamäär. Selline lähenemine tagab läbipaistvuse ja haldamise lihtsuse. Kui palka tõstetakse nt 3% võrra, tõuseb see igal astmel just täpselt sama protsendi võrra, sest „selgroolülide” ehk „termomeetriskaala vahemike” kaugus üksteisest peab olema kogu aega täpselt samasugune.
Päris elus ei saa astmestikus kõrgemate ametnike palka sageli 2-3%lise sammuga määrata – see jääks üldise palgaturu suhtes liiga madalaks. Seetõttu on ka sellises palgasüsteemis kõrgemate astemete erinevus madalamatest ikkagi suurem. Nii ka siin esitatud näites.Tabelis 1 on näha, et tegelikult moodustub neli rühma.
Seega, täiuslikku ja väga lihtsat palgasüsteemi on raske luua. Tegelik elu sunnib tegema täiendusi ja erisusi, et nii organisatsiooni sisene kui ka -väline (mõjuriks on palgaturg/tööturg) palkade „õiglus” oleks tagatud.
Huvitav on veel vaadata, milline on kõrgeima e tippjuhi palga erinevus madalaimast ehk lihttöölise palgast ühe organisatsiooni sees. Järgmisel lehel oleva tabeli järel on see välja arvutatud.
Rule 1: Ajaloost
Juba antiikfilosoofid arvasid, et suurima ja madalama sissetuleku erinevus ei tohiks olla üle 4-5 korra, hilisemad arvamused on seda nihutanud veidi kõrgemale – 6-7-8 korda.
Siin näites, arvestades Eesti tegelikku majanduskeskkonda ja palgaturgu, on tippjuht selles astmestikus tegelikult alamakstud. Samas – organisatsioonis nii öelda ühe asja nimel pingutades – võiks erinevus olla küll ideaalsel juhul mitte suurem kui 5-7 korda.Kuna on Eestis 35. astmel tegelikult makstavat palka diferentseerimisvõimaluste abil oluliselt tõstetud, siis saab eelneva puhul väita, et ka madalamate astmete astmepalka võiks tõsta, et säiliks sama suhe, nt 5-7 korda.
Kõikvõimalikud lisatasud ja astmepalga diferentseerimine, mida praegu (vähemalt kuni aastani 2013) on võimalik õigusaktidest tulenevalt kasutada, moonutavad seda tüüpi palgasüsteemi ning muudavad selle tegelikult läbipaistmatuks ning vääralt kasutatuks. See on aga juba eraldi teema.
Tabel 1. Riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad aastal 2012
| Palga-astme nr | Astmepalk, € | Tõus eelmise astmega võrreldes, € | Tõus eelmise astmega võrreldes, % | Ametikohtade näited: astmed 7-13 (erandina ka kuni 19) on abiteenistujad |
|---|---|---|---|---|
| 7 | 290 | lihttööline | ||
| 8 | 291,12 | 1,12 | 0,39 | |
| 9 | 292,24 | 1,12 | 0,38 | |
| 10 | 293,4 | 1,16 | 0,4 | |
| 11 | 298,5 | 5,1 | 1,74 | |
| 12 | 303,6 | 5,1 | 1,71 | nooremametnik al. siit |
| 13 | 310 | 6,4 | 2,11 | |
| 14 | 315,7 | 5,7 | 1,84 | |
| 15 | 321,5 | 5,8 | 1,84 | vanemametnik al. siit |
| 16 | 327,2 | 5,7 | 1,77 | |
| 17 | 334,3 | 7,1 | 2,17 | |
| 18 | 341,9 | 7,6 | 2,27 | asutuse juht al. siit |
| 19 | 350,2 | 8,3 | 2,43 | |
| 20 | 356,6 | 6,4 | 1,83 | |
| 21 | 365,6 | 9 | 2,52 | |
| 22 | 382,2 | 16,6 | 4,54 | |
| 23 | 408,4 | 26,2 | 6,86 | |
| 24 | 428,2 | 19,8 | 4,85 | |
| 25 | 449,2 | 21,1 | 4,93 | |
| 26 | 476,8 | 27,5 | 6,12 | |
| 27 | 508,7 | 31,9 | 6,69 | |
| 28 | 540,7 | 32 | 6,29 | |
| 29 | 596,9 | 56,2 | 10,39 | |
| 30 | 669,8 | 72,9 | 12,21 | |
| 31 | 766,9 | 97,1 | 14,5 | |
| 32 | 939,5 | 172,6 | 22,51 | |
| 33 | 1131,24 | 191,74 | 20,41 | asekantsler, riigikantselei direktor 33. või 34. |
| 34 | 1348,54 | 217,3 | 19,21 | |
| 35 | 1597,79 | 249,25 | 18,48 | kantsler, maavanem |
Mitu korda on kõrgeim palk selles süsteemis madalaimast suurem:
5,51 korda ehk 451%
Algallikate veebiviidad on järgmised:
Riigiteenistujate töötasustamine, VV määrus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13352284?leiaKehtiv
Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13226715#pr9lg3&leiakehtiv
