Skip to content Skip to navigation

Connexions

You are here: Home » Content » Palgasüsteemi näide – „selgroo" tüüpi palgasüsteem

Navigation

Recently Viewed

This feature requires Javascript to be enabled.
 

Palgasüsteemi näide – „selgroo" tüüpi palgasüsteem

Module by: Urmas Orula. E-mail the author

Summary: Näide avaliku sektori ja MTÜde jaoks mõeldud palgasüsteemist. Selle head ja vead. Teooria ja tegelik kasutamine – ka Eesti näitel.

„SELGROO” TÜÜPI PALGASÜSTEEM

Eesti riigiteenistujate palgaastmestiku näitel

Tegemist on võimalikult lihtsa ja läbipaistva palgasüsteemi tüübiga, mida selle pildilise kuju järgi saab nimetada „selgroo” või „termomeetriskaala” tüüpi palgasüsteemiks. Ametikohad on eelnevalt jagatud kindlatele astmetele ja igal astmel on kindel palgamäär. Selline lähenemine tagab läbipaistvuse ja haldamise lihtsuse. Kui palka tõstetakse nt 3% võrra, tõuseb see igal astmel just täpselt sama protsendi võrra, sest „selgroolülide” ehk „termomeetriskaala vahemike” kaugus üksteisest peab olema kogu aega täpselt samasugune.

Päris elus ei saa astmestikus kõrgemate ametnike palka sageli 2-3%lise sammuga määrata – see jääks üldise palgaturu suhtes liiga madalaks. Seetõttu on ka sellises palgasüsteemis kõrgemate astemete erinevus madalamatest ikkagi suurem. Nii ka siin esitatud näites.Tabelis 1 on näha, et tegelikult moodustub neli rühma.

Seega, täiuslikku ja väga lihtsat palgasüsteemi on raske luua. Tegelik elu sunnib tegema täiendusi ja erisusi, et nii organisatsiooni sisene kui ka -väline (mõjuriks on palgaturg/tööturg) palkade „õiglus” oleks tagatud.

Huvitav on veel vaadata, milline on kõrgeima e tippjuhi palga erinevus madalaimast ehk lihttöölise palgast ühe organisatsiooni sees. Järgmisel lehel oleva tabeli järel on see välja arvutatud.

Rule 1: Ajaloost

Juba antiikfilosoofid arvasid, et suurima ja madalama sissetuleku erinevus ei tohiks olla üle 4-5 korra, hilisemad arvamused on seda nihutanud veidi kõrgemale – 6-7-8 korda.


Siin näites, arvestades Eesti tegelikku majanduskeskkonda ja palgaturgu, on tippjuht selles astmestikus tegelikult alamakstud. Samas – organisatsioonis nii öelda ühe asja nimel pingutades – võiks erinevus olla küll ideaalsel juhul mitte suurem kui 5-7 korda.Kuna on Eestis 35. astmel tegelikult makstavat palka diferentseerimisvõimaluste abil oluliselt tõstetud, siis saab eelneva puhul väita, et ka madalamate astmete astmepalka võiks tõsta, et säiliks sama suhe, nt 5-7 korda.

Kõikvõimalikud lisatasud ja astmepalga diferentseerimine, mida praegu (vähemalt kuni aastani 2013) on võimalik õigusaktidest tulenevalt kasutada, moonutavad seda tüüpi palgasüsteemi ning muudavad selle tegelikult läbipaistmatuks ning vääralt kasutatuks. See on aga juba eraldi teema.


Tabel 1. Riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad kuupalgamäärad aastal 2012

Tabel 1
Palga-astme nr Astmepalk, € Tõus eelmise astmega võrreldes, € Tõus eelmise astmega võrreldes, % Ametikohtade näited: astmed 7-13 (erandina ka kuni 19) on abiteenistujad
7 290     lihttööline
8 291,12 1,12 0,39  
9 292,24 1,12 0,38  
10 293,4 1,16 0,4  
11 298,5 5,1 1,74  
12 303,6 5,1 1,71 nooremametnik al. siit
13 310 6,4 2,11  
14 315,7 5,7 1,84  
15 321,5 5,8 1,84 vanemametnik al. siit
16 327,2 5,7 1,77  
17 334,3 7,1 2,17  
18 341,9 7,6 2,27 asutuse juht al. siit
19 350,2 8,3 2,43  
20 356,6 6,4 1,83  
21 365,6 9 2,52  
22 382,2 16,6 4,54  
23 408,4 26,2 6,86  
24 428,2 19,8 4,85  
25 449,2 21,1 4,93  
26 476,8 27,5 6,12  
27 508,7 31,9 6,69  
28 540,7 32 6,29  
29 596,9 56,2 10,39  
30 669,8 72,9 12,21  
31 766,9 97,1 14,5  
32 939,5 172,6 22,51  
33 1131,24 191,74 20,41 asekantsler, riigikantselei direktor 33. või 34.
34 1348,54 217,3 19,21  
35 1597,79 249,25 18,48 kantsler, maavanem


                                   
Mitu korda on kõrgeim palk selles süsteemis madalaimast suurem:
                                   
5,51
korda ehk 451%




Algallikate veebiviidad on järgmised:
Riigiteenistujate töötasustamine, VV määrus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13352284?leiaKehtiv
Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13226715#pr9lg3&leiakehtiv

Content actions

Download module as:

PDF | EPUB (?)

What is an EPUB file?

EPUB is an electronic book format that can be read on a variety of mobile devices.

Downloading to a reading device

For detailed instructions on how to download this content's EPUB to your specific device, click the "(?)" link.

| More downloads ...

Add module to:

My Favorites (?)

'My Favorites' is a special kind of lens which you can use to bookmark modules and collections. 'My Favorites' can only be seen by you, and collections saved in 'My Favorites' can remember the last module you were on. You need an account to use 'My Favorites'.

| A lens I own (?)

Definition of a lens

Lenses

A lens is a custom view of the content in the repository. You can think of it as a fancy kind of list that will let you see content through the eyes of organizations and people you trust.

What is in a lens?

Lens makers point to materials (modules and collections), creating a guide that includes their own comments and descriptive tags about the content.

Who can create a lens?

Any individual member, a community, or a respected organization.

What are tags? tag icon

Tags are descriptors added by lens makers to help label content, attaching a vocabulary that is meaningful in the context of the lens.

| External bookmarks